Noniii …
Puhkus on otsakorral ja palju vingeid seiklusi selja taga. Homme lendame Uus-Meremaale tagasi, t88le – leiba teenima.
Aga puhkusest siis.
Sydney ja pargid
1 peatykk: 10 p2eva Blue Mountains’is mediteerimas.
Liane:
Kindlasti yks raskemaid r2nnakuid minu elus. Hommikul kell 4 k6lab gong ja p2ev algab. Vaikuses. J2rgneb 10 tundi mediteerimist, pausidega. Istud r2tsepistmes. 20 minutit hiljem – tunned kuidas valu jalgades kasvab, kasvab… hambad ristis krigistad veel viis minutit ja siis piilud laugude vahelt, kas siis mina olen ainuke… k6ik 100 inimest ymber tunduvad nagu buddha kujud liikumatult 6ndsas meditatsioonis. Minul higipull otsa ees, jalad surnud, valu takistab m6tlemist ja yldse nii palju suvalisi m6tteid on peas, et oma hinge6hu j2lgimisest, mis on ainuke ylesanne, no sellest ei tule alguses suurt midagi v2lja. Teise p2eva hommikul kell 4.45 tundsin, et nyyd l2hen hulluks. P2riselt, p2riselt!
Leele:
Meid kohe sinna laagrisse ei aktsepteeritud. S6pradel v6i perekonnaliikmetel pidi olema raske distsipliini j2rgida. T2htsaim reegel oli vaikus, yksteisega ei tohtinud suhelda ei s6nade, zestide ega pilkudega. Laagri l6pus tunned k6iki jalavarjude j2rgi.
Hiljem sain aru kyll, miks vaikus nii oluline on. Inimesed kipuvad ju ennast kogu aeg teistega v6rdlema ja nii ei j6ua oma meditatsiooniga just v2ga kaugele. Igayks on erinev ja tulemused tulevad erineval ajal ja pole t2pselt samasugused kui s6bral.
Aga jah … raske oli. Paar esimest p2eva tuli m6tete virrvarrist lahti saada. No ja fyysiliselt oli karm. Sellegipoolest, loobumise m6tet ei tulnud ja Lianet 6nnestus ka edukalt v2ltida.
Viimasel p2eval kui r22kida tohtis ja oma kogemusi jagada, siis oli kohe kummaline t6deda, et nii m6nigi inimene aimas, et oleme s6brad. Aus6na, kordagi ei vaadanud Lianele otsa. Mnajhh, meil pidavat sarnane energia olema.
Liane:
K6ige kummalisem minu arust oli see, et vaikida ei olnudki raske. K6ige keerulisem oli just iseenda peas toimuva kaootilise m6tete kaosega kuidagi hakkama saada. Eesm2rk oli vaigistada oma m6tlemismasin ja j6uda t6elise iseenda keha kuulamiseni. Aktsepteerida, aktsepteerida, aktsepteerida… k6ike, mis yles kerkib. No kujuta ette ennast aktsepteerimas tunnet, et ma nyyd l2hen hulluks praegu… ei tahaks nagu v2ga v6i nii… kui kell 21 tuli kustub, siis j22d nagu nott magama, sest lihtsalt meeletu energia kulub MITTE iseendaga v6itlemisele. See, mis protsess kursuse jooksul sees toimub on tohutu.
Leele:
Kui enne oled igasugust kirjandust lugenud ja saad intelligentsel tasandil aru, et 6nne valem on hetkes elamine, siis selle 10 p2eva jooksul saad seda kogeda. Kui 30 minutit oled liikumatult istunud ja jalad teevad p6rguvalu ja sa lihtsalt j2lgid seda valu ja aktsepteerid ja siis valu kaob, hetkeks on p2ris m6nus, ikka j2lgid, ikka aktsepteerid ja siis l88b veel suurem valu teise kohta, ikka istud vaikselt, j2lgid, aktsepteerid ….
Kui palju oleme me m6elnud, et miski pole igavene, k6ik muutub, iga hetk on kordumatu. Ja nyyd, oma keha j2lgimisega tehakse see puust ette ja punaseks. Valu pole igavene, m6nus hea surin m88dub samuti. Lihtsalt j2lgid ja aktepteerid ja oled 6nnelik. Nii lihtne see ongi!
Usun, et mu jutt tundub ysna jabur … tegelikult on seda k6ike h2sti raske edasi anda, seda tuleb lihtsalt ise kogeda. Ja Vipassana (mis on selle mediteerimismeetodi nimi) t6epoolest muudab su elu! J
Vinged naised kursuse lopus.
Liane:
2rge muretsega, ei p88ratud meid mingisse usku. See on lihtsalt yks meetod, kuidas j6uda iseendale l2hemale. Pikk tee veel minna. PS! Euroopas on ka Vipassana keskusi, kui kedagi l2hemalt huvitab, siis www.dhamma.org
Leele:
Just, just … v2ga pikk tee on veel minna. Aga esimene samm sai tehtud ja selle yle on 2raytlemata hea meel.
2 peatykk: katked Idarannikult
Esimene peatus: Coffs Harbour
Liane:
88buss pani meid kell 6 hommikul peatuses maha. Tegime aega parajaks, pistsime nahka viimase puuvilja ja seadsime sammud bronnitud hostelisse. Seal, kus peaks olema t88taja, kes ytleb tere tulemast meie majja, vaatas vastu tyhi tool ja hunnik pahna. Ootasime… ootasime… pahn oli ikka pahn… kaua sa ikka otad. V6tsime kotid selga, marssisime sisse, tegime k88gis teed, k2isime dushi all… vahepeal ikka sai vaatamas k2idud, kas keegi on juba t88le tulnud… muhvigi. No l6puks hakkas p2ris imelik juba. Kaevasime telefoni v2lja ja helistasime, et me nyyd oleme siin ja tahaks kangesti oma tuba saada. 15 minuti p2rast loivas yks suvaline mees trepist alla, andis v6tme ja olimegi sisse chekitud… ma ei m2leta, kas ta seda kysis, mitmeks 88ks j22me v6i mitte, igatahes nime ega midagi muud ta kyll ei tahtnud.
Leele:
Kysisime, et mida Coffs Harbouris kindlasti tegema peaks. Selle peale kehitas noormees 6lgu ja ytles, et vaadake seina peal seisvaid infomaterjale.
Hosteli flaieri peal lubati tasuta rannatransfeeri ja rattarenti. Nojahhh … rattad olid k6ik katki ja n2dalavahetustel poisil autot ei olnud.
Viiest arvutist t66tas yks ja tasuta kohvist/teest polnud haisugi.
Me ei lasknud ennast h2irida. Rentisime siis keskusest rattad ja k2rutasime paar p2eva ringi. N2gime h2sti kaugelt vaalasid ja sai esimest korda rannas k2idud ja oli muidu sportlik ja vahva. Linn ise suht m6ttetu.
Teine peatus: Byron Bay
Liane:
Byron on raudselt yks lemmik linnakesi Austraalias. M6nus, 6dus hipilinnake, rohkete kohvikute ja poekestega. Selline koht, kus v6iks pikemaks peatuma j22da ja lihtsalt olla. Meie veetsime seal kyll k6igest p2eva, kuid igati m6nus oli.
Kolmas peatus: Brisbane
Leele:
Kristat oli niiiii tore n2ha ja ta end m6nusasti Brisbane’is sisse seadnud, imearmas poisip6nn puusal ja elab 6ndsat pereelu. Sai tundide viisi juttu aetud ja v2ikest Trentonit imetletud. Krista s6idutas meid sutsu ymbruskonnas ringi ka. K2isime Glasshouse Mountain’is (naljaka kujuga m2ejurakad keset ananassiv2lju), vitsutasime yle pika aja maasikaid ja l6petasime 6htu aasia restoranis. J2lle tore.
Neljas peatus: Hervey Bay ja sealt edasi Fraser Island
Liane:
Nii Herveys peatusime teises idaranniku hostelis, mis v22rib kullafondi paigutamist. Bussile tuldi puha vastu ja v2ljast paistis ka t2itsa tip-top. Seekord olid k6ik t88tajad ka kenasti laua taga olemas, kuid siis hakkas pihta. Noormees leti taga v6ttis k2tte markeri ja hakkas meie voucheril maha kriipsutama neid asju, mille eest olime juba enda teada maksnud ja neid numbreid suuremaks kirjutama, mida me pidime koha peal veel juurde tasuma. Ytleme nii, et voucher n2gi hoopis teistsugune v2lja. Noh, mis seal ikka, saime teada, et peame loovutama KOHE oma viimase p8ialpoisi (Uus-Meremaalt ostetud veini) ja alles 2raminnes pidime selle tagasi saama. Meie tuba oli v2ike neljavoodiga akendeta kingakarp, kus konditsioneer t88tas myntidega. K88gis avastasime, et n6ud tuleb rentida ja kui l6puks gaasi t88le panime, siis sai see kohe loomulikult otsa. Me lihtsalt Leelega hirnusime kogu aeg nii, et k6ht k6veras… aa muide meil olid prussakad ka toas, mille peale kaks iirlasest toanaabrit peaaegu sydameataki said ja korraliku paanika keset 88d tekitasid terves hostelis. Meie Leelega t6mbasime lina yle pea ja ylesime, et noh mis sa sest prussakast ikka kardad, minge magama ning magasime sydamerahuga edasi.
Leele:
Nojahh, ega me Krista juures seina peal ilutseva k2mbla suuruse 2mbliku peale ka verest v2lja ei l88nud. Krista mees t6stis ta kyll purgis kenasti 6ue, mine tea … 2kki myrgine?! Me ei osanud ju midagi karta – Eestis surmavaid putukaid pole.
Aga Fraserist …
Jagasime oma 4-rattalist 4-veolist 9 iirlasega. Hommikul sai k6ik nende tohutud 6llevarud autokatusele tiritud ja muu varustuse ka – telgid, s88gid, n6ud jne. L2ksime 3 p2evasele safarile.
Praam oli autosid ja backbackereid t2is. Ees ootasid karmid s6iduolud, meeletult pikad rannad, mis m66na ajal muutuvad kiirteeks, vihmametsad, no ja rannad, rannad, rannad … v6i kui nyyd t2pne olla, siis yks pikk rand 100 km j2rjest.
Esimene p2ev oli pilvine ja 6htuks j6udis kohale korralik sadu. Saime 6htus88gi s88dud, kell oli 7 ja siis hakkas kallama. Mis sa ikka teed …varustus oli ka p2evi n2inud ja telgid lasid k6ik l2bi, nii et 11 matsi istusid k6ik kenasti autos ja lasid 6lle. V6i siis 9 lasid 6lle ja 2 yritasid seltskondlikud olla ja iiri naljadest aru saada … telk tundus parem m6te, mis sest et poolenisti vee all. Tegime varase 6htu.
Liane:
Hommik. Eestlastel hommikus88k valmis juba, iirlased magavad… no kui l6puks k6ik s88nud, joonud ja tagasi autosse pakitud, olime graafikust ca 1,5h maas. Ajagraafik seisnes t6usude ja m66nade kellaaegadest. Kui 6ige hetke maha magad, siis istud t6usu-vangis. No meie loomulikult seda ei uskunud ja panime autole h22led sisse. Liane roolis. Esimesed 15 minutit olid k6ik v2ga r66msad, siis hakkas ookean kuidagi jube l2hedale tulema ja teeriba, noh seda eriti ei olnud enam. Paar r88bast heal juhul koletasid teel, kui sedagi. Peale 30 minutilist haudvaikust autos j2in autoga kinni. K6ik autost v2lja ja labidaga rattad vabaks ning igaksjuhuks lasin meesterahva rooli. Lootsime, et j2rsku saab kiiremini. 5 minuti p2rast olime uuesti kinni.
No ja nii me liikusime, sisse v2lja, sisse v2lja, labidas vuhkis, inimesed parajas pohmakas, ookean muutkui t6usis. K6ige olulisem oli soolast vett v2ltida, sest sellega oleksime auto tagatisraha kaotanud. Pinge autos kasvas… n2od murelikud, saime aru, et NYYD kohe peaks kuidagi rannalt 2ra saama. Mida ei olnud, oli aga koht, kust saaks rannalt 2ra ja siis j2ime l6plikult kinni. Laine loksus vaikselt yle autoratta…rahvas seisis ja vaatas. Ja siis kui olime juba valmis allveelaeva m2ngima s6itis eikusagilt kohale jeep kahe austraalia metsiku mehega, autole pandi tross kylge ja meid eskorditi m6ned kilomeetrid edasi ohutusse kohta.
Leele:
K6lab nagu muinasjutt eks ole …. no edasi oligi nagu muinasjutt. J
P2ev oli imeilus, p2ike siras taevas ja vaated olid vapustavad. Redutasime siis m6ned tunnid m66na ootuses, v6tsime p2ikest ja kuivatasime telke ja magamiskotte ja tegime l6unat.
Kui l6puks kiirtee j2lle vee alt v2lja tuli ja laagri kokku panime, et j2gmisesse telkimiskohta s6ita, ilmusid taaskord v2lja meie metsikud p22steinglid ja uurisid, et kas Champange Pool’ide juures ka k2isime – see yks sealne vaatamisv22rsus, kus end ka turvaliselt vette saab kasta (muidu ookean haiohtlik). Meie muidugi ei k2inud ja enam polnud aega minna ka, sinna oli p2ris pikk jalutusk2ik, t6us oli j2lle tulemas. Meie autol polnud sinna s6iduks luba. Selle peale laadisid metsikud austraalia mehed meid oma autode peale ja s6idutasid sinna kus vaja. Ja hea oli, oleks ilusast p2rastl6unast ilma j22nud.
Saime tyypidega rohkem tuttavaks ja meid kutsuti nende laagripaika 6htut veetma. M6eldud, tehtud – j2ime nende juurde telkima.
Liane:
Tegu on 5 Brisbane mehega (aastates 30 – 50), kes k2ivad igal aastal n2dal aega t88st ja igap2evaelust Fraseril puhkamas. Ehitavad endale korraliku telklinnaku, koos WC ja dushiga ja lihtsalt on. Rannaservale olid nad ehitatud v2ikse baari, kust sai m88duvaid autosid ja vaalasid vaadata. Need mehed teavad kuidas puhata!
6htu oli lihtsalt suurep2rane. Istusime nn baaris, varbad liivas, yleval t2histaevas, muusika, ookean myhiseb, hea seltskond, nalja nabani… ja siis mingil hetkel Leele lobises v2lja, et mul hakkab kesk88l synnip2ev… no ja siis sain ma k6ige vingema rannapeo endale synnip2eva kingiks, mille tipphetkeks olid syda88l raketid ja laul. Hing ei oska enam lihtsalt midagi muud tahta. AIT2H!
Leele:
Oli vapustav 6htu, ylil6bus, lihtsalt suurep2rane. J2rgmisel aastal samal ajal, samas kohas!!! J
Liane synnip2eva 26htu ylilahedas n6ukaaegses restoranis Hervey Bays.
Viies peatus: Airlie Beach ja sealt edasi Whitsunday saarestik
Leele:
Ja 6nn k2is meiga kaasas. Ilmad olid suurep2rased k2ik need p2evad kui ookeanile purjetama l2ksime. Enne seda oli just 2 n2dalat sadanud.
Airlie Beach on vahva v2ikelinn, meie teine lemmik Byron Bay j2rel. M6nus chill atmosf22r, l6puks ometi yks tore hostel. Airlie oli siis baasiks, kust purjetama l2ksime.
Kaardiralli
J2rgmised 3 p2eva 6ndsust. Jahi nimi oli Samurai, kena punane endine v6istlusjaht v6ttis meie 13-pealise seltskonna pardale ja purjetas merele. 11 tydrukud ja 2 noormeest + 3 meeskonnaliiget . Seltskond oli tore, meeskond oli proffesionaalne ja vahva.
Sai yle pika aja j2lle vee alla, k6vasti snorgeldada, p2ikest v6tta, tekil t2histaevast imetledes magama j22da (meie olime loomulikult ainukesed, kes v6imalusest kinni haarasid). Lianel oli Eesti lipp kotis, nii et seilasime Eesti lipu all. Jahil oma lipp puudus ja meie oma t6mmati hea meelega masti. Hehee.
Viimasel p2eval olid tuuled ka soodsad ja saime korraliku purjetamiskogemuse ka. Jaht oli pea kylili vees, laine pritsis yle pea, k6ik l2bim2rjad ja nii m6nigi n2ost kaame. Meie nautisime t2iega!!! Jepiiiiiiiii.
Laeva meeskond
Kuues peatus: Cairns
Magasime p2eva maha.
Seitsmes peatus: Port Douglas
Liane:
Leele geniaalse m6ttelennu tulemusel h22letasime Port Douglasesse.
Valmib Port Douglase silt, statistika, saime 10minutiga peale.
Cairnsi tagasih22letamise statistika, l2ks5minutit aega, et peale saada!
Raha oli ammu otsa saanud ja Siimu s22stud ka peaaegu, mis ta meile ylekandmiseks oli saatnud. Hahaaaa….
Yhes6naga Port Douglas on koht, kus v6iks elada, kui seal nii pagana kuum ei oleks. Kohtusime Richiga (vt austraalia esimesi sissekandeid), kellega Melbournis yhes hostelis elasime. J2rgmised kaks p2eva olid lihtsalt chill kuubis. Sai hosteli basseinis ligunetud ja v6rkkiiges lesitud, rattaga ringi k2rutatud, smoothisid joodud ja p2ikseloojangut ning langevaid t2hti vaadatud. Loomulikult tasuvad 2ra m2rkimist ka tasuta hommiku ja 6htus88gid, mis olid superhead (nii selles hostelis asjad k2ivadki, pool elu tasuta). Huh ideaalne l6pp puhkusele.
T2na tagasi Cairnsis ja homme hommikul lendame Uus-Meremaale. Ei tea, mis elu toob, kuid kindlasti midagi v2ga headJ
muru ei joua aga ara niita. Aias taimed myhisevad (t6enaoliselt oleks v6imalik reaalajas kasvamist m66ta). Tigudel on ka elu paris hea, sest mina ei ole saanud meie kolme peeti pritsida. Nyyd igal hommikul tuleb t6deda peedilehtede v2henemist ja t6onaliselt v6iks t2heldada ka tigude olulist paksenemist. Hmm… yldjuhul ei ole hommikul aga neist j2lgegi! Isegi kui m6ne venna 66sel lehe alt leiad, siis k2si ikka ei t6use tigu tapma. Seega on neil tulnud kohaneda regulaarlendudega naabri aeda. Naaber ei viitsi onneks muru niita nii et suht pehme maandumine.
